Itimehe Targad Sõnad

Mistahes erialast rääkides kujutatakse tavaliselt ette mõnd selle esindajat nii, et ta oleks oma olemusega kooskõlas eelarvamustega antud eriala suhtes. Seega mida rohkem suudab keegi teisi oma erialaga seotust tõestada, seda rohkem kipub ta tunduma professionaalina. Professionaalsuse puhul ei ole seega tähtis vaid oskused, kogemused ja muud teadmised, vaid oluline on ka nende integreerimine sotsiaalsusesse, täpsemalt suhtlemisse. Näiteks tõsine ja karmi pilguga kohtunik jätab endast kindlasti tõsiseltvõetavama mulje kui mõni hipiriietes vabaltvõttev tegelane. Seega mida rohkem tundub keegi oma eriala tüüpilise esindajaga samastuvat, seda professionaalsem ta tundub sest seda rohkem suudame seostada teda tema elukutsega. Need, kes tegelikkuses tegelevad oodatust näiliselt vähemtähtsate eriala osadega, näiteks IT-eksperdid, kes antud valdkonna arendamise asemel elektroonikapoe leti taga istuvad, tunduvad tahest tahtmata vähem professionaalsemad kui need, kes meieni esimesed sülearvutid t

 2012. aasta Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat käsitleb autoriõigustega seotud probleeme ja teises peatükis on välja toodud omapoolsed lahendused neile. Peamiselt on ettepanekute eesmärgiks muuta tavainimestele lihtsamaks loome kasutamise olukordades, kus see on ebavajalikult keeruliseks muudetud kuid endiselt seadustega kooskõlas püsides. See on vajalik eelkõige kultuuri arenemiseks, õiguse olla informeeritud jaoks ja fundamentaalõiguste kehtivuse säilimiseks. Moraalsete õiguste püsimajäämine Kirjapala autorid on välja toonud, et autorit defineeriv õigus peaks jääma muutumatuks. Nimelt on mõeldud seda, et loome ainuõige autor on see, kes selle on loonud. Ettepaneku olulisus seisneb jätkusuutlikes loomeprotsessides, sest kui keegi peale autori peaks omama õigust teenida vööra töö pealt tulu, ei jaguks autoritel motivatsiooni anda oma panust et midagi originaalset välja mõelda. Inimeste aeg maksab ja kui näiteks mõne kirjandusteose pealt teenib keegi teine tulu, poleks kirjan

Internetti võime iseloomustada mõne puuga, mille teemastik sarnaneb järjest väiksemaks hargnevate okstega. Nii on hõlpsalt võimalik liigitada mingit kindlat lehekülge või andmeid nt sotsiaalmeediaks, teabetkstiks vms. See tähendab, et sotsiaalsed keskkonnad erinevad samuti ja nõutud etiketid on enamikes kohtades unikaalsed. Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" välja toonud 10 käsku võrgusuhtluse kohta, nendest kolmandaks käsuks on "Tea, kus sa oled". Autor on sellega tahtnud öelda, et ühes kohas aktsepteeritav käitumine on teises lubamatu ja paraku nii tahtlikult kui ka mittetahtlikult eksitakse sellega tänapäeval tohutult. Kõige enam esineb taolisi rikkumisi sotsiaalmeedias ja need seisnevad nt sobimatu sisu postitamises. Facebooki kasutajate arv on miljardites, seega on ilmselge, et nende seas leidub täiskasvanute kõrvalt ka lapsi. Seda arvesse võttes on Facebookis seatud postituste tegemisel piiranguid, mis välistavad nt pornograafilise või mingit sorti ahi