A constructive proposal for copyright reform (6. nädal)

 2012. aasta Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat käsitleb autoriõigustega seotud probleeme ja teises peatükis on välja toodud omapoolsed lahendused neile. Peamiselt on ettepanekute eesmärgiks muuta tavainimestele lihtsamaks loome kasutamise olukordades, kus see on ebavajalikult keeruliseks muudetud kuid endiselt seadustega kooskõlas püsides. See on vajalik eelkõige kultuuri arenemiseks, õiguse olla informeeritud jaoks ja fundamentaalõiguste kehtivuse säilimiseks.

Moraalsete õiguste püsimajäämine

Kirjapala autorid on välja toonud, et autorit defineeriv õigus peaks jääma muutumatuks. Nimelt on mõeldud seda, et loome ainuõige autor on see, kes selle on loonud. Ettepaneku olulisus seisneb jätkusuutlikes loomeprotsessides, sest kui keegi peale autori peaks omama õigust teenida vööra töö pealt tulu, ei jaguks autoritel motivatsiooni anda oma panust et midagi originaalset välja mõelda. Inimeste aeg maksab ja kui näiteks mõne kirjandusteose pealt teenib keegi teine tulu, poleks kirjanikul võimalik elatise teenimise nimel sellega edasiselt tegeleda. See kehtib pea kõikjal, seega kui poleks seadusi, mis jätaksid autorile võimalust edule, aeglustuks areng mistahes valdkonnas.

Vabakasutus eesmärgil, mis ei hõlma tulu saamist

Paljud olid aastal 2012 arvamusel, et tolleaegsed autoriõigused olid hakanud otseselt limiteerima inimeste igapäevaelu. Probleem seisnes selles, et limiteeringud kehtisid nii olukordades, kus eesmärgiks oli tulu teenimine, kui ka olukordades, kus tegu oli pigem lihtsa loomejagamisega nt veebist sünnipäevakaardile luuletuse kopeerimine. Ettepanek seisnes selles, et võimaldada sellise loome jagamine juhul, kui eesmärgiks ei ole tulu saamine. Kui inimesed saavad vabalt loomet jagada, on see kasulik eelkõige originaalautorile endale, sest tegemist on tasuta reklaamimisega. Peale selle rikastub oluliselt tarbija enda elu ja kaob seaduslikkuse üle otsustamisega kaasnev stress.

Vabadus loome õigustele 20 aastat pärast surma

Falkvinge ja Engströmi arvates oli absurdne, et igasugune autori loodud asi kuulub õigustega talle 70 aastat pärast tema surma. Kui seda kaitseaega vähendada 50 aasta võrra, toob see endaga peamiselt kaks oluliselt kasulikku tagajärge. Esiteks, kui antud kaitseaeg lõpeb varem, on autori teos tõenäoliselt aktuaalsem, seega on suurem tõenäosus, et keegi saab seda ära kasutada, et anda oma kultuuriline panus. Teiseks, lühendades kaitseaega lühendatakse ka kultuurilisele arengule kuluvat aega. Paraku pole see seadus tänaseni eriti muutunud ja kaitseajaks on endiselt 70 aastat pärast autori surma.

Autoriõiguste registreerimine pärast 5 aastat

Tänapäeval on suureks probleemiks kujunenud need tööd, mis kuuluvad autoriõiguste kaitse alla, kuid mille autoreid on väga raske määratleda. Enamjaolt on tegu töödega, mis erilist kasutusväärtust ei oma kuid samas ei saa neid endiselt levitada, sest pole kedagi, kellelt selleks luba küsida. Kirjatüki autorid on arvamusel, et õige oleks lasta autoritel õiguste säilitamiseks oma töö uuesti registreerida. Kuna on suur tõenäosus, et autoritel ei ole otsest vahet pärast viite aastat, mis nende vanadest töödest saab, võimaldaks see inimestel lihtsamalt neid töid kasutada, et oma loomet täiendada.

Töö osade ärakasutamine

See kehtib eelkõige selliste loomeinimeste puhul, kes saavad luua uusi töid, kasutades ära juba olemasolevate tööde osasid, nt kunstnikud ja muusikaartistid. Peale selle levis mõte luua tsiteerimisvorm audiole ja audiovisuaalsetele materjalidele. Isiklikult leian, et tööde taaskasutamine peaks tõepoolest olema lubatud aga tegemist ei ole valdkonnaga, mis nõuaks kõige enam tähelepanu. Nimelt toob see endaga kaasa originaalsuse kadumise, sest autorid ei ole rangelt kohustatud looma täiesti omaenda unikaalseid töid. Sellega väheneb oluliselt varieeruvus e mitmekülgsus.