Asukohast tingitud etikett

Internetti võime iseloomustada mõne puuga, mille teemastik sarnaneb järjest väiksemaks hargnevate okstega. Nii on hõlpsalt võimalik liigitada mingit kindlat lehekülge või andmeid nt sotsiaalmeediaks, teabetkstiks vms. See tähendab, et sotsiaalsed keskkonnad erinevad samuti ja nõutud etiketid on enamikes kohtades unikaalsed. Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" välja toonud 10 käsku võrgusuhtluse kohta, nendest kolmandaks käsuks on "Tea, kus sa oled". Autor on sellega tahtnud öelda, et ühes kohas aktsepteeritav käitumine on teises lubamatu ja paraku nii tahtlikult kui ka mittetahtlikult eksitakse sellega tänapäeval tohutult.

Kõige enam esineb taolisi rikkumisi sotsiaalmeedias ja need seisnevad nt sobimatu sisu postitamises. Facebooki kasutajate arv on miljardites, seega on ilmselge, et nende seas leidub täiskasvanute kõrvalt ka lapsi. Seda arvesse võttes on Facebookis seatud postituste tegemisel piiranguid, mis välistavad nt pornograafilise või mingit sorti ahistamist väljendav sisu. Selliste meediate sihtgruppidele on määratud erilised ja asjakohased leheküljed. Sobimatu sisu automaatselt tuvastavate algoritmide kõrval toimivad taolised limiteeringud kui õpetus, kuidas antud platvormi kogukond neid postitusi raporteerida saavad, et seejärel adminid neid koos nende levitajatega eemaldada saaksid. Hullem on olukord aegunud ja populaarsust kaotanud jututubades ja muudel kiirvestluse lehekülgedel. Sealne sisukontroll toimib pigem aeglasemalt ja primitiivsemalt Facebookiga võrreldes ja seetõttu on tuntud leheküljed nagu Omegle ja Chatroulette täis inimesi, kes eelistavad sobiliku käitumise asemel kaamera ees oma seksuaalsust demonstreerida. Järeldusena võib öelda, et mida suurem on kasutajaskond, seda rohkem lehekülje sisu kontrollitakse ja seda kiiremini eemaldatakse kõik sobimatu.