Kasutatavus Veebis (nädal 12)

Kasutatavuse all mõistame IT-maailmas pealiskaudselt defineerides seda, kui efektiivne on mingi aspekti tarbimine. Laiemalt saab seda kirjeldada Jakob Nielseni mõtete järgi tõhususe, õpitavuse, meeldejäävuse, kasutajakogemuse ja veakäsitluse abil. Tõhususe all mõistame eesmärgi täitmise kiirust, õpitavus on seotud mingite toimingute läbiviimise äraõppimise keerukusega, meeldejäävus eeldab endast nende toimingute äratundmine pärast pikemat perioodi, veakäsitlus on masina järeleandlikkus kasutaja vigadele ning kasutajakogemus see, kuidas kasutaja ise oma töövahenditega rahul on. Kui personaalsed arvutid 20. sajandi teisel poolel rohkem levima hakkasid, oli äärmiselt oluline nendele aspektidele üha enam tähelepanu pöörata, sest selle valdkonnaga olid peale ekspertide seotud rohkem ka tavainimesed. Tänapäeval on veeb kasutatav pea kõigile, kuid see toob endaga kaasa nii head kui ka halba.

Positiivne

Veebikasutuse südameks on tingimata otsingumootor, nt Google, mis toimib erinevate meediaplatvormide vahendajana. Tegemist on ülimalt paindliku projektiga, mille igale kasutatavuse valdkonnale on rohkelt tähelepanu pööratud. Kasutaja saab vaid mõne märksõnaga ligi pääseda pea mistahes vajalikule infole ja seda ka enamasti vaid murdosaga sekundist. Isegi vigaseid juhendeid andes leiab tavaliselt kasutaja otsitava, vastasel juhul ilmuvad abistavad soovitused, mis kasutaja õigetesse kohtadesse juhendab. Edasi erinevaid lehekülgi käsitledes käib kõik peamiselt linkidele vajutades, millega peaks keskmine inimene hakkama saama eeldusel, et tal on võime visuaalseid või audiomaterjale vastu võtta. Ainsaks õpikurviks võib lugeda laialtlevinud sümbolitega kaunistatud nuppude äratundmist: ristikesega märgitud nupuga saab asju sulgeda, tühjad kastid on kasutajapoolse teksti sisestamiseks, nooltega saab navigeerida jne. Olemasolevate kogemustega on lihtne neid põhimõtteid ka meelde tuletada.

Negatiivne

Veebi lihtsust on võimalik kuritarvitada eeldusel, et keskmine kasutaja on pigem vähemkogenenud ja pahaaimamatu. Kõige enam tuleb see välja tohututes kogustes reklaamsisus ja täpsemalt nn Pop up reklaamides, mis kasutajatele pilkupüüdvalt kasulikke diile lubavad kuid tegelikkuses lõppeb viidatud linkidele klõpsamine pettustega. Mõned neist on salakavaluse viinud sammu edasi ja lisanud reklaami ka võlts sulgemisnupud. Sellega sarnaselt töötavad ka paljud rämpsisuga e-mailid, mis delikaatse info avaldamisel või kahtlastele linkidele vajutamisel lubavad kasutajale nt üüratuid summasid raha. Tegemist on kasutatavuse ärakasutamisega peamiselt sellepärast, et sellised pettused tungivad veebikasutajate töökeskkonda ja muudavad pettuste ohvriks langemise väga lihtsaks ja mugavaks. Üksikinimesi vähemmõjutavam kuid üldplaanis ärakasutava loomuga on nt andmete kogumine ja müümine. Üheks suuremaks privaatsusküsimuste tõstatajaks on juba pikemat aega olnud sotsiaalmeediaplatvorm Meta, mis küll otseselt ei müünud inimesi andmeid, kuid kasutas neid ära isikustatud reklaamide näitamiseks. Probleem seisneb sellise tegevuse eetilisuses, sest antud platvorm küsib uutelt kasutajatelt personaalset informatsiooni ning teeb selle esitamise mugavaks ja pealtnäha ka väga kasulikuks. Seejärel on neil teavet kasutaja huvide kohta ja personaalsed reklaamid suurendavad reklaamitud toodete või teenuste tarbimise tõenäosust, mille tulemusena teenib reklaamide jagaja kasumit.