Uue meedia mõjud

Sissejuhatus

Massimeedia all mõistame suure levialaga kõigsuguseid teabevahetusviise, mis jagunevad traditsioonilisemaks ja uuemaks meediaks. Kui traditsioonilise meedia all mõistame kvaliteedikontrolli läbinud kirjapalad, siis uuem meedia hõlmab endas mistahes vabaloomingut, olgu tegemist näiteks e-mailide saatmise, sotsiaalmeedia või uudisteartiklitega. Aja jooksul on taolised infoallikad mõistagi liikunud rohkem virtuaalmaailma, kus on see rohkematele kättesaadav. See muutus on endaga kaasa toonud palju head ja ka palju halba.

Positiivseim külg

Peamine positiivne külg meedia virtualiseerumisega on selle laiem levik, varieeruvus ja kättesaadavus tarbijatele. Vajalik on vaid internetiühendus ja lugematul arvul võimalusi jäävad vaid paari kliki kaugusele. Neist populaarseim on Facebook, kus kasutajad saavad väga lihtsalt end kurssi viia sellega, mis toimub nende tuttavate, lemmikkuulsuste ja teiste eludes. Sotsiaalmeedias jagatakse ka uudiseid mitmetelt agentuuridelt, mis viib pea kõik tähtsamate sündmuste ja aktuaalsete teemadega kurssi. Soovi korral mingite teiste asjade kohta uurida on see võimalik otsimootorite abil. Tulemusena on inimesed varasemast enam informeeritud ja aktuaalsetes sündmustes kaasarääkijaid on märkimisväärselt rohkem. Paraku aga pole võimalik igat kirjapala veebis nii hõlpsalt kontrollida ja seetõttu on teabe kvaliteet kõvasti langenud.

Negatiivseim külg

Tänapäeval on pea kõigil võimalik end globaalsel tasandil nähtavaks ja kuuldavaks teha, seega on paratamatu, et mitte kõik allikad ei ole faktuaalsed. Probleem seisneb seega küsimuses "mis on õige ja mis mitte". See reostab teadust ehk faktide kogumikku ja saadavasse infosse tuleb suhtuda kriitilise pilguga. Üheks populaarsemaks skandaaliks kujunes lähiminevikus 5g mastide ja koroonaviiruse vahelised seosed, sest sotsiaalmeedias hakkasid levima arusaamad, et 5g mastid on pandeemia alustalaks. see on vaid pseudoteaduste jäämäe tipuks, mida kannavad näiteks maagiliste kristallide maailm, inimesi juhtivad sisalikud valitsustes jpt. Valeinfo leviku probleem seisneb selles, et inimesed suunavad oma vaba aega millegi produktiivsema asemel kohtadesse, mis takistavad progressi ühiskonnas ja teaduses.