Itimehe Targad Sõnad

Kasutatavuse all mõistame IT-maailmas pealiskaudselt defineerides seda, kui efektiivne on mingi aspekti tarbimine. Laiemalt saab seda kirjeldada Jakob Nielseni mõtete järgi tõhususe, õpitavuse, meeldejäävuse, kasutajakogemuse ja veakäsitluse abil. Tõhususe all mõistame eesmärgi täitmise kiirust, õpitavus on seotud mingite toimingute läbiviimise äraõppimise keerukusega, meeldejäävus eeldab endast nende toimingute äratundmine pärast pikemat perioodi, veakäsitlus on masina järeleandlikkus kasutaja vigadele ning kasutajakogemus see, kuidas kasutaja ise oma töövahenditega rahul on. Kui personaalsed arvutid 20. sajandi teisel poolel rohkem levima hakkasid, oli äärmiselt oluline nendele aspektidele üha enam tähelepanu pöörata, sest selle valdkonnaga olid peale ekspertide seotud rohkem ka tavainimesed. Tänapäeval on veeb kasutatav pea kõigile, kuid see toob endaga kaasa nii head kui ka halba. Positiivne Veebikasutuse südameks on tingimata otsingumootor, nt Google, mis toimib erinevate meediapl...

Eric s. Raymond on avaldanud õpetuse häkkerluse alustaladest, mida paljud eksperdid peavad pühaks. Antud kirjatükk on põhiliselt arvamus, seega ei saa seda võtta eiramatu tõena ja autor on erimeelsuste puhul lugejat välja kutsunud kirjutama ka oma versioon. Raymond on kirjatüki jaotanud sisuliselt kolmeks: kes on häkker, kuidas selleks saada ja kuidas tegutseda sel erialal austatud professionaalina. Autor defineerib häkkerit kui kedagi, kelle eesmärgiks on näha probleeme ja võtta nende lahendamist kui väljakutset. Tänapäeva kultuuris on häkkerid segi aetud nn kräkkeritega, kelle eesmärgiks on turvaprobleemide ärakasutamisega viisil, mis tekitab personaalse kasu kõrval kahju teistele osapooltele. Häkkerite tegelik tegevus on pigem seotud nende samade probleemide likvideerimisega ja aja kokkuhoiu mõttes oma kogemuste jagamisega. Sealt on äärmiselt oluline ka kompetents ja naiivsest inspiratsioonist ei piisa antud erialasse panustamiseks. Raymond on andnud hea ülevaate sellest, kust alust...

Mistahes erialast rääkides kujutatakse tavaliselt ette mõnd selle esindajat nii, et ta oleks oma olemusega kooskõlas eelarvamustega antud eriala suhtes. Seega mida rohkem suudab keegi teisi oma erialaga seotust tõestada, seda rohkem kipub ta tunduma professionaalina. Professionaalsuse puhul ei ole seega tähtis vaid oskused, kogemused ja muud teadmised, vaid oluline on ka nende integreerimine sotsiaalsusesse, täpsemalt suhtlemisse. Näiteks tõsine ja karmi pilguga kohtunik jätab endast kindlasti tõsiseltvõetavama mulje kui mõni hipiriietes vabaltvõttev tegelane. Seega mida rohkem tundub keegi oma eriala tüüpilise esindajaga samastuvat, seda professionaalsem ta tundub sest seda rohkem suudame seostada teda tema elukutsega. Need, kes tegelikkuses tegelevad oodatust näiliselt vähemtähtsate eriala osadega, näiteks IT-eksperdid, kes antud valdkonna arendamise asemel elektroonikapoe leti taga istuvad, tunduvad tahest tahtmata vähem professionaalsemad kui need, kes meieni esimesed sülearvutid t...

 2012. aasta Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat käsitleb autoriõigustega seotud probleeme ja teises peatükis on välja toodud omapoolsed lahendused neile. Peamiselt on ettepanekute eesmärgiks muuta tavainimestele lihtsamaks loome kasutamise olukordades, kus see on ebavajalikult keeruliseks muudetud kuid endiselt seadustega kooskõlas püsides. See on vajalik eelkõige kultuuri arenemiseks, õiguse olla informeeritud jaoks ja fundamentaalõiguste kehtivuse säilimiseks. Moraalsete õiguste püsimajäämine Kirjapala autorid on välja toonud, et autorit defineeriv õigus peaks jääma muutumatuks. Nimelt on mõeldud seda, et loome ainuõige autor on see, kes selle on loonud. Ettepaneku olulisus seisneb jätkusuutlikes loomeprotsessides, sest kui keegi peale autori peaks omama õigust teenida vööra töö pealt tulu, ei jaguks autoritel motivatsiooni anda oma panust et midagi originaalset välja mõelda. Inimeste aeg maksab ja kui näiteks mõne kirjandusteose pealt teenib keegi teine tulu, poleks ki...

Internetti võime iseloomustada mõne puuga, mille teemastik sarnaneb järjest väiksemaks hargnevate okstega. Nii on hõlpsalt võimalik liigitada mingit kindlat lehekülge või andmeid nt sotsiaalmeediaks, teabetkstiks vms. See tähendab, et sotsiaalsed keskkonnad erinevad samuti ja nõutud etiketid on enamikes kohtades unikaalsed. Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" välja toonud 10 käsku võrgusuhtluse kohta, nendest kolmandaks käsuks on "Tea, kus sa oled". Autor on sellega tahtnud öelda, et ühes kohas aktsepteeritav käitumine on teises lubamatu ja paraku nii tahtlikult kui ka mittetahtlikult eksitakse sellega tänapäeval tohutult. Kõige enam esineb taolisi rikkumisi sotsiaalmeedias ja need seisnevad nt sobimatu sisu postitamises. Facebooki kasutajate arv on miljardites, seega on ilmselge, et nende seas leidub täiskasvanute kõrvalt ka lapsi. Seda arvesse võttes on Facebookis seatud postituste tegemisel piiranguid, mis välistavad nt pornograafilise või mingit sorti ahi...

 2012-2013 aastatest pärinev arengukava 2020. aastaks sisaldas hulgaliselt prognoose ja strateegiaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu kohta. Kuna üldiselt IT jms puhul on tegemist ühe kõige kiiremini areneva valdkonnaga, on mõistagi üpriski keeruline täpselt organiseerida efektiivseimat tegevus- ja vaheetappide kava, mis võtaks realistlikult arvesse ambitsioonikaid ennustusi. Nimetatud arengukava torkabki silma eelkõige naiivsuse poolest, millest on aru saada eelduses, et muutused on etteaimatavad ja inimesed tegutsevad progressi saavutamiseks. Arengukava ennustuste tähtaja kättejõudmisega sai ilmsiks, et üheks vähemkehtivamaiks ideeks oli eesti kultuuripärandi, täpsemalt eesti keele jätkusuutlikus digimaailmas. Seda argumenti toetati sellega, et üha enam luuakse võimalusi eesti keele rakendamiseks internetis, olgu tegemist mõne eesti keelse rakenduse või veebilehega. Internetis on äärmiselt oluline efektiivsus, praktilisus ja universaalsus, seda eriti seoses suhtluskeel...